Lehmapiimavalgu allergia on imikute ja väikelaste seas üsna levinud toiduallergia1. Vastame siin osadele korduma kippuvatele küsimustele.
Mis on lehmapiimavalgu allergia?
Lehmapiimavalgu allergia on allergilise reaktsiooni tekkimine lehmapiimas leiduvatele valkudele(2). Lehmapiimavalgu allergia võib esineda nii piimasegutoidul kui ka rinnaga toidetavatel imikutel, sest imikud saavad rinnapiima kaudu ema toidus sisalduvaid lehmapiimavalke(3). Sümptomid võivad tekkida kohe toitmise järgselt või kuni paar päeva hiljem(3).
Kui sageli esineb lehmapiimavalgu allergiat?
Lehmapiimavalgu allergia on kõige sagedasem toiduallergia imikueas mõjutades 2–5% imikuid ja väikelapsi(1). Tavaliselt tekib see enne üheaastaseks saamist ning kaob enne viiendat eluaastat, mil lapsed võivad taas lehmapiimatooteid tarbima hakata(1). Me ei tea täpselt, miks osadel lastel tekivad toiduallergiad nagu lehmapiimavalgu allergia, ega miks osadel need vanemaks saades kaovad, kuid teistel mitte. Aga on näha, et toiduallergiate esinemine on üle maailma suurenemas, eriti väikeste laste seas(4).
Mis põhjustab lehmapiimavalgu allergiat?
Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta meie organismi infektsioonide eest rünnates meid haigeks tegevaid viirusi ja halbasid baktereid (ehk patogeene)(5, 6). Toidust põhjustatud allergilise reaktsiooni korral reageerib immuunsüsteem liiga intensiivselt tavaliselt ohutule valgule (näiteks maapähkliallergia on reaktsiooni maapähklites sisalduvatele valkudele)(5, 6).
Lehmapiimavalgu allergia korral reageerib keha immuunsüsteem lehmapiimavalkudele pidades neid kahjulikeks patogeenideks. Kui allergiline imik joob lehmapiima või midagi, mis sisaldab lehmapiimavalke, tekib tema immuunsüsteemi kaudu allergiline reaktsioon.
Miliised on lehmapiimavalgu allergia sümptomid?
Sagedasemad lehmapiimavalgu allergia sümptomid jaotuvad kolmeks suuremaks kategooriaks(7–10):
- Haigusnähud seedetrakti kaudu, nt oksendamine, kõhulahtisus ja toidu tagasiheide;
- Haigusnähud hingamisteedes, nt astmalaadsed sümptomid, nagu kähisev hingamine ja köhimine;
- Haigusnähud nahal, nagu lööve, kublad või ekseem, mis võivad tekkida kuni 3–5 päeva hiljem.
Lehmapiimavalgu allergia sümptomiks on ka koolikud (liigne nutmine).
Allergia sümptomid võivadtekkida kohe pärast lapse toitmist (nt tõsised hingamisraskused või oksendamine) või ka mitu tundi või päeva hiljem.
Lehmapiimavalgu allergia sümptomid on väga varieeruvad ja ei ole haigusele spetsiifilised, mis tähendab, et sarnaseid sümptomeid esineb ka paljude teiste haiguste korral. Lehmapiimavalgu allergia diagnoosi paneb selleks kvalifitseerunud medistiinitöötaja.
Kas lehmapiimavalgu allergia on sama, mis laktoositalumatus?
Lehmapiimavalgu allergia ja laktoositalumatus on erinevad asjad. Kuigi mõlemat reaktsiooni põhjustab lehmapiim, on allergia ja talumatus tegelikult väga erinevad(11).
- Allergiat põhjustab immuunsüsteemi ebaadekvaatne reaktsioon tavapäraselt kahjutule ainele, näiteks lehmapiimavalgule(2).
- Laktoositalumatus tähendab, et lapse organismis ei toodeta piisavalt piimasuhkrut (laktoosi) lõhustavat ensüümi laktaasi. Ensüümid aitavad toitu lõhustada toitaineteks(12). Laktoositalumatusega imikule sobib ilma laktoosita ehk laktoosivaba piimasegu.
Nii lehmapiimavalgu allergia kui ka laktoositalumatuse korral võivad esineda seedeprobleemid, kuid laktoositalumatus ei mõjuta nahka ega hingamissüsteemi(11).
Mis tegurid võivad lehmapiimavalgu allergia tekkimise tõenäosust suurendada?
Allergiahaiguste (sealhulgas ekseemi, heinanohu või astma) esinemine perekonnas suurendab tõenäosust, et lapsel tekib toiduallergia(2). Siiski võib tekkida lehmapiimavalgu allergia ka nendel lastel, kelle peres ei ole allergiahaigusi esinenud, sest haiguse tekke tõenäosust mõjutab ka keskkond(13–15).
Bakteritel ja teistel soolestiku mikroorganismidel (mis koos moodustavad mikrobioota) on organimi, sealhulgas immuunsüsteemi õiges toimimises oluline roll16. Kui soolestiku mikrobioota kergelt häiritav tasakaal paigast ära läheb ning halbade bakterite hulk on heade bakterite omast suurem (ehk tekib soolestiku mikrobioota düsbioos), võib immuunsüsteem hakata sellistele ohututele asjadele nagu piimavalgule valesti reageerima(5, 6).
Soolestiku mikrobioota düsbioosi seostatakse toiduallergiate, sealhulgas lehmapiimavalgu allergia esinemise suurema tõenäosusega(14–16). Toiduallergiaga imikute soolestikus tundub olevat vähem häid baktereid kui tervete rinnapiimatoidul imikute sooles(17–19).
Soolestiku mikrobioota tasakaalu võivad muu hulgas häirida:
- korduvad antibiootikumikuurid imikueas, mis võivad tappa nii halvad kui ka head bakterid(20);
- kokkupuude saastega(21, 22);
- keisrilõike abil sündimine: vaginaalselt sündivad imikud puutuvad kokku heade bakteritega, keisrilõike abil sündivad imikud aga mitte(23).
Soolestiku tervist saab parandada hea toitumise ning pre- ja probiootikumide tarbimisega(24).
Kuidas lehmapiimavalgu allergiat diagnoositakse?
Lehmapiimavalgu allergia korrektse diagnoosi paneb selleks kvalifitseerunud medistsiinitöötaja, et haigus saaks korralikult ravitud. Lehmapiimavalgu allergia diagnoosimine võib võtta aega ja mitmeid visiite arsti juurde (25), sest osad sümptomitest esinevad tihti ka nendel lastel, kellel pole allergiat või on neil hoopis toidutalumatus. Hilinev diagnoosimine võib olla laste ja nende vanemate jaoks raske ning see võib mõjuda potentsiaalselt halvasti ka lapse kasvamisele ja arengule (25).
Meditsiinitöötaja saab haigust diagnoosida vastavalt haiguse sümptomitele ja haiguse kulgemisele ning vajadusel tehakse lapsele ka allergiatestid. Diagnoosimisel võib abiks olla ka arsti järelevalve all eliminatsioonidieedi pidamine, mille puhul eemaldatakse rinnaga toitva ema või lapse toiduvalikust teatud toidud(26).
Kui teil on kahtlus, et teie lapsel võib olla piimavalgu allergia, siis rääkige sellest oma lapse arsti või õega.
Kuidas tulla toime lehmapiimavalgu allergiaga?
Parim toit imikule on rinnapiim. Siiski, väga tundlikud imikud võivad reageerida ka rinnapiimas leiduvale väga väikesele lehmapiimavalgu kogusele ja neil tekib allergiline reaktsioon.
Kui on kahtlus, et lapsel on lehmapiimavalgu allergia, võib arst soovitada rinnaga toitval emal vältida oma toiduvalikus kõiki lehmapiima sisaldavaid toite (27). Enne muudatuste tegemist toitumises toitumiskavas rääkige kindlasti dietoloogi või meditsiinitöötajaga.
Kui rinnaga toitmine ja ema toidust teatud toiduainete eemaldamine ei ole võimalik, siis kasutatakse spetsiaalseid hüpoallergeenseid toitesegusid, mis on ette nähtud just lehmapiimavalgu allergiaga imikute toitmiseks. Osad neist sisaldavad lehmapiimavalke, mis on sellisel määral lagundatud, et on allergilise reaktsiooni põhjustamiseks liiga väikesed. Teised segud ei sisalda lehmapiimavalke üldse (mõeldud raske lehmapiimavalgu allergiaga imikutele)(28). Kui allergia põhjustaja on kindlaks tehtud ja see lapse toidust eemaldatakse, peaksid haigusnähud reeglina kaduma(27, 28).
