Toitumisega on nii, et see ei pruugi Sulle endale ega ka Sinu tervise eest hoolitsevale meeskonnale meelde tulla. Kui Sul on söömise ja joomisega raskusi, oled tahtmatult kehakaalus alla võtnud või muretsed oma toitumise ja selle mõju pärast ravile, siis räägi sellest oma arstiga. Kuna vähiravi peaks olema holistlik ja arvestama kõiki Sinu isiklikke vajadusi, on oluline teada, et Sa ei pea ootama, kuni Sulle toitumise kohta küsimusi esitatakse. Võid ise söömise ja joomise teema jutuks võtta.
Kas on vaja oma toitumusliku seisundi kontrollimist?
Kõigi vähiga patsientide toitumist tuleks kontrollida kohe, kui pannakse vähidiagnoos. Toitumise kontrollimist nimetatakse ka alatoitumuse sõelumiseks/skriinimiseks. Seda tuleks teha igal juhul ja sõltumata sellest, kas oled kehakaalus alla võtnud või ei. Räägi oma arst või õega , et toitumist hinnata.
Toitumusseisundi hindamise käigus kontrollitakse tavaliselt kehakaalu ja -pikkust ning esitatakse teatud küsimusi kehakaalu, söögiisu, söömise ja sümptomite kohta, mis võivad söömise ning joomise muuta raskemaks või vähem meeldivaks.
Toitumuse hindamist tuleks kindlate ajavahemike järel korrata. Kui Sinu toitumist pole mõnda aega hinnatud, siis palu arstil või õel seda teha.
Mis edasi saab?
Kui toitumuse hindamine näitab, et Sul on alatoitumuse risk, tuleb Sinu toitumist põhjalikult hinnata.
Selleks vaadatakse põhjalikumalt kehakaalu, keha koostist ja sümptomeid, mis mõjutavad seda, kui palju ja mida tSa süüa suudad, kuidas seda mõjutab vähk, kuidas Sinu organism toitaineid omastab või kasutab ja mida Sa füüsiliselt teha suudad.
Selle abil koostab arst/õde individuaalse plaani, mis aitab tulla toime vähi mõju ja selle sümptomitega Sinu söömisele, et aidata toidu kogust suurendada ning füüsilist aktiivsust säilitada.
