Kehakaalukaotus on üks kõige sagedasemaid vähidiagnoosiga kaasnevaid kõrvalmõjusid. Samas on just nüüd korralik söömine kehakaalu säilitamiseks tähtsam kui kunagi varem. Igasugune kehakaalumuutus võrreldes diagnoosimise ajaga võib mõjutada ravidoosi või põhjustada isegi ravi edasi lükkamist.
Miks kehakaal langeb?
Vähk ja vähiravi (nt keemiaravi, kiiritusravi või operatsioon) võivad mõjutada seda, kui palju Sa suudad süüa ning kui hästi Sinu organism omastab ja kasutab toidust saadavaid toitaineid.
Sinu söögiisu võib mõjutada söögiisu puudumine, haavandid suus, suukuivus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, maitsemeele muutused või valu.
Vähi puhul langeb inimeste kehakaal sageli tahtmatult (soovimatu kehakaalulangus) ja see ongi kõige sagedasem märk, et midagi on valesti ning inimene pöördub arsti poole. Seejärel tehakse uuringud ja diagnoositakse vähk.
Miks tuleb pöörata tähelepanu kehakaalu langusele?
Kehakaalu langetamine võib olla hea juhul, kui oled olnud hädas liigse kehakaaluga. Kuid tahtmatu kehakaalukaotus või inimese pikkuse kohta ebatervislikult väike kehakaal (väike kehamassiindeks ehk KMI) võivad mõjutada nii ravi kui ka paranemist. See kehtib ka ülekaaluliste inimeste kohta.
Kehakaal näitab Sinu raskust. Meie keha koosneb erinevatest ainetest, sealhulgas rasvast, luudest, lihastest, veest jne. Seda kokku nimetatakse keha koostiseks.
Kehakaalu langus võib toimuda rasva kaotamise arvelt, aga see võib tähendada ka lihaste kaotamist. Vähi puhul sageli kaotatakse just lihasmassi.
Lihased aitavad meil liikuda. Lihaste kaotus võib mõjutada seda, kui tugevana inimene end tunneb ja mida ta suudab päeva jooksul füüsiliselt teha, nt tõusta voodist, minna jalutama, tõusta püsti, et valmistada toitu.
Kui me ei saa või ei söö piisavalt valku, hakkab organism lagundama lihaseid, et saada valgust ehitusklotse (aminohappeid) rakkude tekkimiseks, mida organism muudeks protsessideks (nt paranemiseks ja nakkustega võitlemiseks) vajab. Selle tagajärjeks võib olla intensiivne lihasmassi kaotus (lihasmassi vähenemine).
Põletik on organismi üks viisidest nakkuste ja haigustega võitlemiseks. Põletik tekib siis, kui immuunsüsteem tuvastab organismis midagi kahjulikku, näiteks baktereid või kahjustatud rakke. Põletik võib mõjutada seda, kuidas keha toitaineid kohtleb. See reaktsioon võib tekitada ka suurt väsimust (kurnatust), isupuudust, kehakaalulangust ja lihasmassi vähenemist.
Kehakaalu säilitamine võib aidata organismil ravi paremini taluda, sest keemiaravi optimaalne doos arvutatakse spetsiaalselt Sinu jaoks arvestades kehakaalu ja pikkust. Igasugune kehakaalumuutus võrreldes diagnoosimise ajaga võib ravidoosi mõjutada või põhjustada ravi edasi lükkamist. Hea toitumise abil saab vähendada ohtu, et edaspidi Sulle tuge pakkuv lihasmass väheneb. Nii talub Sinu organism ravi paremini.
Mida teha, kui kehakaal langeb?
Räägi oma arsti või õega kõigist probleemidest seoses söömise, joomise või kehakaalu langusega. Osad söömist ja joomist segavad sümptomid on leevendatavad ravimitega ja teised toitumise muutmisega või nende mõlema kombinatsiooniga. Ja pea meeles, et osad päevad (näiteks kui oled eriti väsinud või keemiaravist on möödunud nädal) võivad olla teistest halvemad. Lehelt Aitame rõõmuga [EI1] leiad infot maitsemeele muutuste, iivelduse ja muude probleemide kohta, mis võivad korralikku söömist ja joomist segada.
Vähiravi võib mõjutada Sinu soovi süüa ja juua – sellega arvestab ka Sinu ravimeeskond. Nende võimuses on Sind aidata ette näha sümptomite tekkimist või kehvemaid päevi ja nendeks valmistuda. Nemad oskavad ka öelda, kui kaua selline olukord eeldatavasti võiks kesta. Kuna vähiravi on sageli pikaajaline ja keerukas, siis suunatakse inimesed sageli ka toitumisspetsialisti juurde, kes koostab vajadusel individuaalse toitumiskava. See aitab kaasa sümptomite ja probleemidega toime tulemisel, eriti sellistega, mis Sinu jaoks näivad kõige raskemad.
