Lehmapiimavalgu allergia võib avalduda väga erinevate haigusnähtude- ja mitte-spetsiifiliste haigusnähtudega, mis tähendab, et samasugused haigusnähud võivad esineda ka mitmete teise tervisehädade korral. Kõige sagedamini tekivad sümptomid seede- ja hingamisteede kaudu ning nahal(2–5). Paljudel lapsevanematel tuleb lehmapiimavalgu allergia lõplikku diagnoosi oodata mitu kuud(1). See võib tähendada visiite erinevate arstide vahet ja olla katsumuseks nii lapsele kui tema vanematele(1).
Haigusnähud võivad tekkida kohe pärast toitmist või hoopis paar tundi kuni mitu päeva hiljem(6, 7). Kui teie lapsel on sageli mõni allpool nimetatud haigusnähtudest, siis pidage kindlasti nõu lapse arstiga. Oluline on meeles pidada, et loetletud sümptomid võivad olla ka hoopis mõne muu terviseprobleemi väljenduseks.
Seedeprobleemid
Kuni 60% lehmapiimavalgu allergiaga imikutel on järgmised seedetraktihäired(4).
- Sage oksendamine pärast söömist(5)
Aeg-ajalt pärast söömist oksendamine on normaalne. Samas, kui oksendamine on väga sage söömisjärgne probleem, võib olla aeg arsti juurde minna – see võib viidata nii gastroösofagaalsele reflukshaigusele (GERD) kui ka lehmapiimavalgu allergiale(5, 7).
- Refluks ehk toidu tagasiheide
Alla aastastel imikutel on toidu tagasiheide tavaline. Pea pooltel juhtudel võib imikutel toidu tagasiheite põhjuseks olla lehmapiimavalgu allergia(7). Kui teie imikul on sageli refluks või ta oksendab väga palju toitu välja – pidage nõu arstiga.
- Püsiv kõhulahtisus või kõhukinnisus(5)
Lehmapiimavalgu allergiaga imikutel on kõhulahtisus (vedel väljaheide mitu korda päevas) levinud seedeprobleem. Kuigi kõhukinnisust esineb kõhulahtisusest harvem, võib seegi olla märk lehmapiimavalgu allergiast.
- Veri ja/või lima väljaheites(5)
Imikute lehmapiimaallergiale võib viidata ka soolte ärrituse tagajärjel väljaheites esinev veri.
Kleepuv lima väljaheites võib sarnaneda nohu korral ninas oleva eritisega. Natuke lima lapse väljaheites on normaalne, aga kui näete seda seal ohtralt või see kestab kaua, on oluline teavitada olukorrast oma arsti.
- Püsiv puhitus
Liigne õhk kõhus või soolestikus põhjustab puhitust ja ebamugavust. Liigsete kõhugaaside korral on imik rahutu, pahur või nutune. Kõigil imikutel on kõhugaase, aga kui nendega kaasnevad teised sümptomid, siis võib tegu olla allergilise reaktsiooniga(8).
Nahasümptomid
До 70% младенцев с аллергией на коровье молоко имеют симптомы, влияющие на их кожу (4).
- Seletamatu nahalööve/nõgestõbi6
Lehmapiimavalgu allergia lööve tekib tavaliselt näole, kuid see võib esineda ka mujal. Lööve kipub sügelema ja on väga ebamugav ning see võib pärast toitmist ägeneda.
Hingamisteede sümptomid (5)
Kuni 30% lehmapiimaallergiaga imikutel tekivad kerged kuni rasked haigusnähud hingamisteedes(4).
- Hingamisraskused
Kerged haigusnähud hingamisteedes on sarnased külmetuse sümptomitega nagu nohu, aevastamine ja kinnine nina. Raskemad sümptomid on õhupuudus või hingamisraskused ja hingeldus(6). Tõsiste hingamisteede probleemide korral pöörduge viivitamatult arsti poole.
Üldised haigusnähud
- Liigne rahutus, koolikud või magamatus(6)
Pikaajaline pidev ja lohutamatu nutmine – koolikud , on ebatavaline. See võib tähendada kõhuvalu või olla põhjustatud refleksist, lööbest või mõnest muust hädast. Pöörduge arsti poole, kui teie imik nutab järjest 3+ tundi päevas 3+ päeva nädalas ja 3+ nädalat.
- Kaalus juurdevõtt on väike või puudub üldse(6)
Liiga aeglane kehakaalutõus võib viia kasvupeetuse diagnoosini, mis on samas ka üks võimalikest lehmapiimavalgu allergia sümptomeid.
Mida oodata, kui arst uurib, kas tegemist võib olla lehmapiimavalgu allergiaga?
Diagnoosimiseks uurib arst lapse haiguse kulgu ja sümptomeid, samuti võib see tähendada erinevaid allergiateste.
Lehmapiimavalgu allergia diagnoosimine võib võtta aega, eriti kui tegemist on hilise allergilise reaktsiooniga lehmapiimavalgule. Kuid te saate arsti aidata kinnitada või ümber lükata lehmapiimavalgu allergia diagnoosi.
Haigusnähtude jälgimine
Teie arstil on kindlasti palju küsimusi teie lapse haigusnähtude kohta. Pidage lapse söögiaegade ja haigussümptomite kohta päevikut. Märkige kindlasti üles söömise täpne aeg ning millal sümptomid ilmnevad ja kui kaua need kestavad (minutid, tunnid ja päevad). Rinnaga toitmise korral peaks päevik sisaldama ka ülevaadet kõigest, mida ema sööb ja joob. Pidage kirjeldatud päevikut vähemalt nädal aega enne arstiga kohtumist.
Diagnostilised testid
Toiduallergia diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid teste. Millise testi tervishoiutöötaja valib, sõltub sellest, mis tüüpi allergiat teie lapsel kahtlustatakse: immuunglobuliin E poolt vahendatud või mitte(5, 6).
Immuunglobuliin E (IgE) on antikeha ehk immuunsüsteemi toodetud valk, mis võitleb haigustekitajatega või sellega, mida peab haigustekitajateks (lehmapiimavalgu allergia korral võitleb see lehmapiimas olevate valkude vastu). Lehmapiimavalkude tuvastamisel saadab keha sellega võitlemiseks loodud antikehad rakkudesse, mis omakorda eraldavad kemikaale, mis tekitavad allergia sümptomeid.
Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide (ehk IgE vahendatud reaktsioonid) puhul kasutatakse nahatorketeste või vereanalüüsi. Kui teie lapsel on hilist/aeglast tüüpi reaktsioon (mis ei ole IgE vahendatud), on võimalik, et meditsiinipersonali järelevalve all eemaldatakse toiduvalikust testimise eesmärgil teatud toidud või tehakse provokatsioonitest, sest seda tüüpi allergiate puhul ei ole nahatorketestid ja vereanalüüs tõhusad.
- Nahatorketest
Lapse käsivarrele pannakse väikesed lehmapiima tilgad. Läbi iga tilga tehakse naha sisse väike torge. Kui lapse nahk muutub punaseks ja hakkab sügelema, siis tähendab see tavaliselt, et tal on allergia. - Vereanalüüs
Vereproovis kontrollitakse IgE antikehade olemasolu, mida allergia korral on sageli rohkelt.
- Eliminatsioonidieet või provokatsioonitest
Arsti ja/või dietoloogi juhendamisel eemaldatakse 2–6 nädalaks imiku menüüst toidud, mida kahtlustatakse allergia põhjustamises ja seejärel hakatakse neid tasapisi toiduvalikusse tagasi lülitama, et veenduda diagnoosi õigsuses. Teatud aja pärast lapsele allergiat põhjustava toidu uuesti andmist nimetatakse provokatsioonitestiks. Seda tohib teha ainult meditsiinilise järelevalve all.
Arsti visiidiks valmistumine: mis küsimusi lehmapiimavalgu allergia kahtluse puhul tavaliselt küsitakse
- Mõelge oma lapse haiguse kulgemisele ja hiljutistele sümptomitele. Millal need algasid? Millal need kipuvad juhtuma? Kui tihti? Kas need on alati samad?
- Kas perekonnas on esinenud allergiaid, sealhulgas astmat või ekseemi?
- Võtke oma päevik sümptomite kirjeldustega kaasa, sest see võib arsti aidata.
- Võiksite oma lapse löövetest ja kasutatud mähkmetest arstile näitamiseks pilte teha.
- Valmistuge ette ja koostage nimekiri asjadest, mida tahate arstilt küsida.
