Mälukaotus varase Alzheimeri korral ja toitumise roll

Alzheimer on keerukas seisund. See hakkab tekkima mitukümmend aastat enne haigusnähtude avaldumist. Varaste märkidena ilmnevad mäluprobleemid ja raskused keerukate ülesannete lahendamisel. Need märgid võivad olla tagasihoidlikud ja sageli seostavad inimesed need lihtsalt vananemise arvele. Alzheimeri varases staadiumis saavad mõjutatud mälu toimimise seisukohast olulised aju osad. See tähendab, et mälulünkade esinemise sagedus ja tõsidus muutuvad märgatavamaks kui tavapärase vananemise korral.

Toidust saadavad toitained on ajukoe tervise säilitamiseks hädavajalikud. Ajuühenduste ehk sünapside tööks on olulised spetsiifilised võtmetoitained.
Nende hulka kuuluvad omega-3 rasvhapped, uridiin, koliin, B-grupi vitamiinid, antioksüdandid, fosfolipiidid.

Uuringud on näidanud, et varase Alzheimeri korral on sageli võtmetoitainete tase madal, vaatamata sellele, et inimene sööb normaalselt.

Sünapsite moodustumiseks ja funktsioneerimiseks ning nende käiguteede tööks on neid võtmetoitaineid vaja suuremas koguses. Uuringud on näidanud, et nende toitainete ühekaupa või korraga manustamine ei ole varase Alzheimeri puhul järjepidevaid positiivseid tulemusi andnud. Vastupidiselt on aga mitmete toitainete kombinatsioon tarbituna igapäevaselt õigetes kogustes andnud varase Alzheimeri kliinilistes uuringutes positiivseid tulemusi. Selle mitme toitaine kombinatsiooni manustamisel on täheldatud ka teisi kasutegureid patsientidele. Patsiendid on vähem apaatsed, energilisemad, ärksad ja paremas tujus. See parandab sotsiaalset suhtlust, suurendab huvi hobide ja hiljuti haiguse tõttu lõpetatud tegevuste taasalustamise vastu.