Vanemas eas on toitumine üheks kõige olulisemaks terviseteguriks. Kui ühiskond vananeb, suureneb märkimisväärselt alatoitumuse risk, mis mõjutab olulisels elukvaliteeti. Vaid 5% kaalulangus võib tähendada alatoitumuse riski ja põhjustada igapäevase toimetuleku halvenemist kuni 50%. Märgake neid probleeme varakult ning tagage kehale vajalikud toitained, et säilitada jõudu ja tervist.
Alatoitumus – oht eakatele
Vanuse lisandudes toitainete vajadus muutub. Kui päevane energiasaamine väheneb, on eriti oluline, et et iga suutäis oleks toitaineterikas. Eakate puhul ei ole riskiks ainult ülekaal ja rasvumine, vaid ka alatoitumus, mis võib esineda ka normaalse kehakaaluga või ülekaalus ja rasvunud inimestel.
Alatoitumus on kõige levinum toitumishäire kogu mailmas ning on seotud suurema haigestumuse, suremuse ja füüsilise võimekuse langusega. Alatoitumus võib avalduda tahtmatu kaalulangusena, madala kehamassiindeksina, mikrotoitainete puudustena. Kõige sagedasem põhjus on haigus, kuid rolli mängivad ka psühhosotsiaalsed tegurid – vaesus, depressioon, liikumisraskused ja hooldekodudes elamine.
Kuidas alatoitumust ära tunda?
Sagedased alatoitumuse tunnused on:
- tahtmatu kehakaalu langus,
- nõrkus, väsimus, apaatia,
- isutus
- tursed või vedelikupeetus,
- toiduportsude muutumine väiksemaks söögikordadel.
Sagedasemad alatoitumuse põhjused eakatel
- Halb hammaste olukord ja neelamisraskused, mis muudavad valgurikaste toitude söömise keeruliseks.
- Depressioon, dementsus, kroonilised haigused.
- Ühekülgne toitumine ja isutus.
- Ise toidu valmistamine on raske.
- Rahalised piirangud.
Miks on alatoitumus ohtlik?
Ebapiisav toitainete saamine nõrgestab immuunsust, suurendab infektsioonide tekkeriski, pikendab paranemisprotsessi ning võib põhjustada sagedasemat kukkumis ja luumurdude teket.
Alatoitumusega patsientide suremus on kõrgem, neil esineb rohkem tüsistusi ja haiglaravi on pikem.
Kuidas alatoitumust ära hoida?
Järgige tervisliku toitumise põhialuseid!
- Sööge mitmekülgset toitu kõigist toidugruppidest: köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, piimatooted, liha, kala, kaunviljad, munad.
- Vanusega suureneb valguvajadus – vähemalt 1 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas, haiguse ajal 1,2–1,5 g valku kilogrammi kohta päevas.
- Alatoitumuse tunnuste esinemisel suurendage valgukogust toidus ning lisage energiarikkaid ja valgurikkaid vahepalasid.
- Vajadusel kasutage arsti või dietoloogi soovitatud suukaudseid toitmisravi preparaate.
Ideid vahepaladeks, eriti isutus või kaalulanguse korral
- Sööge väikeseid vahepalasid kogu päeva jooksul, ka enne magamaminekut.
- Valige kergesti valmistatavad valgurohked toidud (kohupiimad, jogurtid, juust, munad, täisterabatoonid).
- Sööge lemmiktoite siis, kui isu on – kasvõi hommikusööki õhtul.
- Sööge iga paari tunni tagant – ärge oodake näljatunnet.
- Sööge suurim söögikord ajal, mil isu on kõige parem.
- Lisage igale toidukorrale energiarikkaid ja valgurikkaid toite.
- Tehke enne söömist lühike jalutuskäik või liikuge et isu suurendada.
- Jooge vedelikke söögikordade vahel, mitte söömise ajal, et vältida täiskõhutunde kiiret teket.
Kui regulaarsed söögikorrad ja vahepalad ei aita kaalu taastada, pöörduge arsti või dietoloogi poole, et alustada suukaudsetet toitmisravi preparaatide kasutamist. Need võivad kiirel ja tõhusat aidata kaasa kaalu ja jõu taastumisele ning võimaldab uuesti süüa vastavalt tavapärastele harjumustele.
Kui olete viimase kuue kuu jooksul kaotanud 5–10% kehakaalust, siis tegutsege kohe, sest selline kaalulangus võib viidata alatoitumuse riskile. Tasakaalustatud toitumine, piisav valgutarbimine ja õigeaegne sekkumine aitavad säilitada tervist, jõudu ja elukvaliteeti.
Kui olete mures kaalulanguse pärast, kasutage „Kaalukaotuse hindamise töövahendit“, et oma tervishoiutöötaja külastuseks valmistuda: Töövahend kaalukaotuse hindamiseks – Nutricia EE
