Praegu on maailmas üle 65-aastaseid inimesi rohkem kui alla 5-aastaseid. Sellist trendi pole maailma ajaloos varem nähtud. Madalam sündimus, meditsiini ja tehnoloogia areng, aga ka hügieeni ja toitumise igakülgne paranemine on tinginud nihke, kus vanemate inimeste osakaal on noortega võrreldes üha suurem.
Kuigi oodatava eluea tõus võib olla suurepärane, ei ole tervislik pool selle pikkusega sammu suutnud pidada. Lisaks teada-tuntud seisunditega (südame-veresoonkonna haigused, diabeet jt.) kaasnevate ohtudega toob pikk eluiga esile uusi riske. Mõned vananemisega seotud ilmingud, nt. haprus, süvenevad järk-järgult ning neid on keeruline avastada. Samas röövivad need aja jooksul inimestelt nende liikuvuse, iseseisvuse, väärikuse ja elurõõmu. Need seisundid ei pea tingimata kuuluma vananemise juurde, kuid kõrge vanus suurendab nende esinemise riski.