Insult on raske nii patsiendile kui tema perele. Insulti põhjustab aju verevarustuse häire, mis on kõige sagedamini põhjustatud trombist või hapratest veresoontest. Insuldi tagajärjel võivad tekkida probleemid liikumise ja tasakaaluga, aga ka neelamisraskused (düsfaagia).
Düsfaagiat esineb umbes pooltel insuldipatsientidel. Düsfaagia võib ilmneda ka vähiravi kõrvaltoimena, aga ka neuroloogiliste probleemide (nt dementsus, Parkinsoni tõbi ja hulgiskleroos) korral. See on ebamugav ja vahel ka valulik, kuid see võib olla ka ohtlik, sest patsiente ohustab lämbumine ja kopsuprobleemide (nt. kopsupõletik) tekkimine.
Neelamisraskused võivad põhjustada ka söömisega seotud ärevust. Oht, et jook või toit võib saattuda valesse kohta ei võimalda söömist ja joomist naudita nii nagu varem ja sellest tulenevalt piiravad patsiendid oma vedeliku- ja toidutarbimist. Insuldipatsientidel esineb sageli alatoitumust ja dehüdratsiooni ja see võib mõjutada taastumisprotsessi.
Neelamishäirega ja alatoitumuse riskiga insuldipatsient vajab kindlasti kvalifitseeritud meditsiinitöötajate järelevalvet ja vajadusel tuleb taastumise parandamiseks kasutada asjakohast ravitoitmise plaani.
Tõhus ja laialdaselt kasutatav ravitoitmise meetod düsfaagia korral on toidu ja joogi konsistentsi ja tekstuuri muutmine. See aitab neelamisraskustega patsiendil paremini kontrollida neelamist, see on ohutum ja väheneb oht, et toit või vedelik satub kopsudesse. Nii saab ka neelamishäirega patsient kätte vajalikud toitained.
