Teave ainult tervishoiutöötajatele
Aptamil® COMFORT 2
-
Toimivad koostisosad
-
Kliiniliste uuringute tulemused
-
Tõestatud efektiivsus
-
Tervishoiutöötajate ja lapsevanemate rahulolu
Aptamil Comfort on meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Dieetraviks koolikute ja kõhukinnisuse korral. Toodet tuleb kasutada meditsiinilise järelevalve all.
Imikuea koolikud on kõige sagedamini esinevad seedetrakti funktsionaalsed häired (SFH), mille all kannatab umbes 20% imikutest.[1]
Imikuea koolikute põhjused
Imikuea koolikute seedetrakti patofüsioloogia võimalikud tegurid on näiteks[2,3]:
- imikule ebatüüpiline seedetrakti mikrobioota;
- seedetrakti motiilsuse probleemid;
- lehmapiimavalgu allergia;
- liigne gaaside teke seedetraktis
- laktoositalumatus
1. Vandenplas Y et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2015;61(5):531-537. 2. Zeevenhooven J et al. Nat Rev Gastroenterol Hepatol. 2018;15(8):479–496. 3. Gupta SK Curr Opin Pediatr. 2002;14(5):588-592
SEEDETRAKTI FUNKTSIONAALSETE HÄIRETE KOLMEKORDNE MÕJU
Seedetrakti funktsionaalsed häired on väga levinud ja enam kui 50% imikutest esineb esimesel eluaastal vähemalt üks seedetrakti funktsionaalne häire.[1,3]
Seega mõjutavad seedetrakti funktsionaalsed häired oluliselt
– Tervishoiukulusid
Seedetrakti funktsionaalsed häired on sagedane põhjus, miks alla nelja kuu vanuste imikutega otsitakse arstiabi. Selliste kaebustega pöördumise osakaal moodustab umbes 23–28% visiiteidest arsti juurde.[4] Lisaks saavad osad imikud raviks tarbetuid retsepti- või käsimüügiravimeid, mis võivad potentsiaalselt kahjustada patsiendi tervist ja suurendavad veelgi tervishoiukulusid.[1]
– Pere elukvaliteeti
Seedetrakti funktsionaalsete häirete sümptomid on imikule ja lapsevanematele sageli äärmiselt murettekitavad. Sümptomid põhjustavad imikutel ebamugavustunnet ja nuttu, vanemate ärevust. See mõjutab potentsiaalselt vanemate ja lapse suhteid ning imiku ja perekonna elukvaliteeti.[2,5,6]
– Imiku lühi- ja pikaajaline tervist[2]:
Mõned uuringud on näidanud, et SFH-d, eriti koolikud, võivad mõjutada lapse tervist edasises elus, näiteks seedetraktiprobleemide või käitumis-/arenguprobleemide teket.[6,7]
1. Mahon J et al. BMJ Open. 2017;7(11):e015594. 2. Salvatore S et al. Acta Paediatr. 2018;107(9):1512–1520. 3. Glanville J et al. BMJ Open. 2016;6(8):e011475. 4. Bellaiche M et al. Acta Paediatr. 2018;107:1276–82. 5. Daelemans S et al. F1000Research. 2018;7. 6. Kaley F et al. Infant Ment Health J. 2011;32(5):526–541. 7. Vandenplas Y et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2015;61(5):531–7.
Toimivad koostisosad
Aptamil® COMFORT 2 sisaldab koolikute- ja kõhukinnisusega toimetulekuks ainulaadset koostisosade kombinatsiooni, mis toetab seedetrakti tervist ja soodustab soolestikus tervisele kasulikku mikrobiootat.
Ainulaadne suure beeta-palmitaadi sisaldusega rasvade segu võib soodustada pehmema väljaheite teket ning aidata kaasa rasva ja kaltsiumi imendumisele[1–3]
Osaliselt hüdrolüüsitud vadakuvalk seedimise hõlbustamiseks ja seedetrakti läbimisaja lühendamiseks[4,5]
Vähendatud laktoosisisaldus aitab vähendada kõhupuhitust ja ebamugavustunnet kõhus[8]
Prebiootilised oligosahhariidid – lühikese ahelaga galakto-oligosahhariidid(scGOS) / pika ahelaga frukto-oligosahhariidid (lcFOS) (9: 1) toetavad seedetrakti mikrobioota tervist, suurendades kasulike bakterite arvu ja vähendades kahjulikke baktereid[6,7]
Kliiniliste uuringute tulemused
Aptamil® COMFORT 2 kasuks räägivad mahukad kliinilised uuringud, mis näitavad toote efektiivsust koolikute, kõhukinnisuse ja nendega seotud sümptomitega toimetulekuks.
Toetub ulatuslikule kliinilisele uuringuprogrammile, mis hõlmab üle 20 aasta kestnud uuringuid > 1000 koolikute ja kõhukinnisusega imikul.
5 randomiseeritud kliinilist uuringut[9,10,12–14] + 1 reaalmaailma uuring[11] Aptamil® COMFORT 2.
Viide |
Uuringu disain ja populatisoon |
Uuringu-grupp |
Uuringu kestus |
Tulemused* (Comfort vs. kontrollgrupp) |
Veitl et al. 2000[9] |
Randomiseeritud kliiniline uuring < 3-kuuste imikutega, kellel oli vähemalt üks järgmistest sümptomitest: liigne nutt, kõhukinnisus (koos krampidega või ilma) ja üldine ebamugavustunne kõhus |
Comfort (n = 34) Kontroll (n = 17)
|
2 nädalat
|
|
Schmelzle et al. 2003[10] |
Randomiseeritud kliiniline uuring < 2-nädalaste tervete imikutega |
Comfort (n = 49) Kontroll (n = 53) |
10 nädalat |
|
Savino et al. 2003[11] |
Prospektiivne vaatlusuuring<3 kuu vanuste imikutega, kellel esines koolikuid ja/või kõhukinnisust
|
Comfort (n = 604)
|
2 nädalat |
|
Savino et al. 2005[12] |
Randomiseeritud uuring kuni 4 kuu vanuste imikutega, kellel esines kõhukinnisus |
Comfort (n = 55) Kontroll (n = 40)
|
2 nädalat |
|
Savino et al. 2006[13] |
Randomiseeritud uuring kuni 4 kuu vanuste imikutega, kellel esinesid imikuea koolikud |
Comfort (n = 103) Kontroll (n = 93) |
2 nädalat |
|
Bongers et al. 2007[14] |
Randomiseeritud uuring (ristmudel) 3–10 nädala vanuste imikutega, kellel esines kõhukinnisus |
Comfort (n = 38) Kontroll (n = 38) |
6 nädalat; piimasegu muutmine 3 nädala pärast |
|
* Sisaldab esmaseid ja teiseseid uuringutulemusi
ScGOS-ide/lcFOS-ide (9 : 1) kasulikkus tervisele on kinnitatud enam kui 30 kliinilises uuringus, mida on kirjeldatud rohkem kui 55 teaduspublikatsioonis
Kliiniliselt on tõestatud, et scGOS-id/lcFOS-id (9 : 1) soodustavad pehmema väljaheite teket[15]
Tõestatud efektiivsus
Aptamil® COMFORT 2 tõestatud efektiivsus
Nutuepisoodide vähenemine 14 päeval võrreldes kontrollseguga[9]
Kliiniliselt tõestatud, et vähendab nutuepisoodide arvu piimaseguga toidetud koolikutega imikutel[13]
|
7. päev |
14. päev |
59% koolikute episoodide vähenemine |
70% nutuepisoodide vähenemine |
|
Tavaline imikute piimasegu simetikooniga |
31% koolikute episoodide vähenemine |
39% nutuepisoodide vähenemine |
Tervishoiutöötajate ja lapsevanemate rahulolu
Aptamil® COMFORT 2 pakub rahulolu meditsiinitöötajatele ja lapsevanematele*
95% LASTEARSTIDEST teatas positiivsest toimest[11]
91% LAPSEVANEMATEST teatas positiivsest toimest[11]
*põhineb Itaalias läbi viidud vaatlusuuringul, milles osales 604 imikut Kohandatud: Savino et al. 2003
1. Havlicekova Z et al. Nutr J. 2016;15:28. 2. Carnielli VP et al. Am J Clin Nutr. 1995;61:1037–1042. 3. Kennedy K et al. The American Journal of Clinical Nutrition. 1999;70.5: 920–927. 4. Billeaud C et al. Eur J Clin Nutr. 1990;44(8):577–583. 5. Tolia V et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 1992;15(3):297–301. 6. Knol J et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2005;40(1):36–42. 7. Moro G et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2002; 34(3):291–295. 8. Kanabar D et al. J Hum Nutr Diet. 2001;14:359–363. 9. Veitl et al. Ernährungsmed. 2000;2:14–20. 10. Schmelzle H et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2003;36(3):343–351. 11. Savino et al. Acta Paediatr Suppl. 2003;91:86–90. 12. Savino et al. Acta Paediatr Suppl. 2005;94:120–124. 13. Savino F et al. Eur J Clin Nutr. 2006;60:1304–1310. 14. Bongers et al. Nutr J. 2007;6:8. 15. Scholtens PA et al. World J Gastroenterol. 2014;20(37):13446–13452.