Ravitoit võib väga mitmesuguste seisundite ja haigustega patsientide puhul kliinilist tulemust ja elukvaliteeti positiivselt mõjutada. Kuid ravitoitu ei peeta alati patsientide ravimise ja taastumisprotsessi lahutamatuks osaks – täna saab vaid üks patsient kolmest vajalikku toitumisravi[1].
Toitumisravi vajadus pärast haiglast väljakirjutamist jääb sageli tähelepanuta. Muidugi on uue haiguse (nagu COVID-19) puhul vähe praktilisi kliinilisi juhiseid toitumisravi jaoks COVID-19-st taastumisel.
Inimesed, kes COVID-19 tagajärjel raskelt haigestuvad, vajavad sageli kuni kaks nädalat kestvat intensiivravi, mis on keskmisest IRO-s viibimisest palju kauem[2]. Kui patsiendid viibivad kaua intensiivravis hingamisaparaadi ja rahustite mõju all, võib neil tekkida tugev lihasmassi kadu, mis ulatub kuni ühe kilogrammini päevas[3]. Lihasatroofia on iga kriitilise haiguse kõige sagedasem tüsistus, mis esineb kuni 50% patsientidest[4], mistõttu nad on väga nõrgad, kui nad lõpuks intensiivravist vabanevad.
Intensiivravist väljakirjutamine on alles COVID-19 patsiendi paranemise algus. Tuginedes andmetele teiste IRO patsiendirühmade kohta, kes vajavad intubeerimist, on teada, et suukaudne toitumine võib olla pärast ekstubeerimist raskendatud ja seetõttu ebapiisav. Seetõttu ei pruugi inimesed suuta oma paranemisaegse toitumisvajaduse rahuldamiseks piisavalt toitu süüa, mis tähendab veel suuremat lihasmassi kaotust. Toitumisravi kasutamist paranemisprogrammide käigus peetakse oluliseks ja tulemuslikuks kliiniliseks strateegiaks, mis mõjutab positiivselt funktsionaalseid tulemusi ja elukvaliteeti[5]. Ravitoit koos füüsilise liikumisega võib mõjutada positiivselt paranemisaega ja inimeste võimet jätkata igapäevatoimingute tegemist (nt toiduvalmistamist, poes käimist ja jalutamist). Seega on ülitähtis rakendada COVID-19 patsientide taastumisprotsessi lahutamatu osana taastumisprogramme, mis hõlmavad toitumise uurimist ja ravitoitu.
Mis on ravitoit?
Ravitoit koosneb spetsiaalsetest toodetest, mis on mõeldud selliste patsientide toitumisvajaduste rahuldamiseks, kes ei suuda haiguse või ravi ajal oma toitumisvajaduste rahuldamiseks piisavalt süüa. Kõige sagedamini saab neid osta ainult tervishoiutöötaja retsepti alusel ja neid tuleb kasutada arsti järelevalve all.
[1] Ljungqvist O, Man Fd. Under nutrition: a major health problem in Europe. Nutr Hosp. 2009;24(3):369-370.
[2] Stam HK, Stucki G, Bickenbach J, et al. COVID-19 and post intensive care syndrome: a call for action. J. Rehabil Med. 2020;52(4).
[3] Puthucheary ZA, Rawal J, McPhail M, et al. Acute skeletal muscle wasting in critical illness. JAMA. 2013; 310:1591-1600.
[4] Puthucheary ZA. An update on muscle wasting in ICU. SIGNA VITAE. 2017;13(3): 30–31.
[5] Zanten van ARH, Waele de E, Wischmeyer PE. Nutrition therapy and critical illness: practical guidance for the ICU, post-ICU, and long-term convalescence phases. Critical Care. 2019; 23:368.
