Seedetrakti mikrobiootat ja immunsüsteemi küpsemist mõjutavad erinevad tegurid juba varases eas [1]
→ Arenguline päritolu (raseduse kulg) ja/või ema mikrobioota
→ Sünnitusviis (vaginaalne vs. keisrilõige)
→ Raseduse kestus (ajaline vs. enneaegne)
→ Varane toitmine (rinnapiim vs. piimasegu, lisatoiduga alustamise aeg
→ Antibiootikumide kasutamine (kesirilõike ajal ja/või infektsioonide raviks varases eas)
→ Välised keskkonnafaktorid (geograafiline asukoht, perekonna suurus, kokkupuude lemmikloomadega, lasteaias käimine)
70 -80% organismi immuunrakkudest asub seedetraktis. Soole mikrobioota tasakaal on terve immuunsüsteemi arengus oluline.
→ Terve rinnapiimatoidul imiku seedetrakti mikrobiootas domineerivad bifidobakterid [1]
→ Düsbioosi korral on seedetrakti mikrobiootas rohkem potentsiaalselt kahjulikke ja vähem tervisele kasulikke bakteriliike [2]
Viited: 1. Vandenplas ir kt. Nutr. 2020; 78:110812. Paveikslėlis pritaikytas iš Lee, Y.Y. ir kt. J Paediatr Child Health. 2017; 53, 1152-1158; 2. Chua M, et al. JPGN, 2017;65:102–6.
Seedetrakti mikrobioota düsbioos suurendab infektsioonhaiguste riski lapseeas [1,2]
→ Keisrilõike teel sündinud ja/või varases lapseeas antibiootikumravi saanud lastel võib hilisemas elus olla suurem risk haigestuda infektsioonhaigustesse ja mittenakkuslikesse haigustesse nagu astma, rasvumine ja 2. tüübi diabeet.[3-11]
- 9–13% suurem risk infektsioonideks, mis vajavad haiglaravi [2]
- Suurem hingamisteede infektsioonide esinemissagedus varases eas [2,35]
- Suurem antibiootikumravi vajadus esimesel eluaastal [35]
- Suurem C. Difficile infektsiooni risk [5]
- Suurem risk allergiate tekkeks [6,7]
- Seos astma tekkega hilisemas elus [8]
- Hilisemas elus võib suureneda risk haigestuda autoimmuunhaigustesse, mis hõlmavad mikrobiootat ja mittenakkuslikke haigusi, nagu näiteks põletikuline soolehaigus [9] ja metaboolsed häired [10-12]
Viited: 1. West CE et al. J Allergy Clin Immunol, 2015;135(1):3–13. 2. Reyman et al. Nature Communications, 2019;10:4997. 3. Chua et al. JPGN, 2017;65:102–6. 4. Miller et al. PLOS Medicine, 2020. 5. Langdon et al. Genome Med. 2016; 8:39. 6. Hirsch et al. Clin Exp Allergy 2017;47:236-44. 7. Kummeling et al. Pediatrics 2007;119:e225–31. 8. Slob et al. Eur Respir J. 2020; 55:1902021. 9. Korpela et al. Pediatr Res. 2020;99:438-443. 10. Cox, et al. Cell; 2014: 158. 11. Bailey. et al. JAMA Pediatr.;2014; 168: 1063–1069. 12. Murphy. et al. Int. J. Obes. 2014;. 388:1115–1119. 35. Slykerman et al. Acta Paediatr 2017;106:87–94.
→ Keisrilõike teel sündinud lastel hilineb seedetrakti koloniseerumine bifidobakterite- ja bakteroididega [14-23].
→ Bifidobakteritega koloniseerumine hilineb ka varakult sünni järgselt antibiootikumravi saanud imikutel [24,25]
→ Koloniseerumise hilinemine, mis põhjustab mikrobioota tasakaalutust, võib kesta sünni järgselt mitu nädalat ja isegi kuni lapse 1-2 aastaseks saamiseni [15,17,21,26].
→ Bifidobakterid ja bakteroidid on kõige tähtsamad inimese seedetrakti koloniseerivad bakterid, millel on võime metaboliseerida rinnapiima oligosahhariide (HMO*) ja omavad immuunfunktsioonis olulist rolli [27-28].
Viited: 1. West CE et al. J Allergy Clin Immunol, 2015;135(1):3–13. 2. Reyman et al. Nature Communications, 2019;10:4997. 3. Chavarro JE et al., JAMA Netw Open, 2020. 3(4). 4. Miller JE et al., PLoS medicine, 2020. 17(11). 5. Mubanga M et al., JAMA Netw Open, 2021. 4(4). 6. Ni J et al., BMC Pediatr, 2019. 19(1): p. 019-1594. 7. Patrick DM et al., Lancet Respir Med, 2020. 8(11): p. 1094-1105. 8. Rasmussen SH et al., Diabetes Obes Metab, 2018. 20(6): p. 1508-1514. 9. Sevelsted A et al., Pediatrics, 2015. 135(1): p. e92-8. 10. Stark CM et al., Gut, 2019. 68(1): p. 62-69. 11. Wegienka G et al., Clin Exp Allergy, 2015. 45(3): p. 660-8. 12. Neuman H et al., FEMS Microbiol Rev, 2018. 42(4): p. 489-499. 13. Boerma T et al., Lancet, 2018. 392(10155): p. 1341-1348. 14. Backhed F et al., Cell Host Microbe, 2015. 17(5): p. 690-703. 15. Chua MC et al., J Pediatr Gastroenterol Nutr, 2017. 65(1): p. 102-106. 16. Hill CJ et al., Microbiome, 2017. 5(1): p. 4. 17 Jakobsson HE et al., Gut, 2014. 63(4): p. 559-66. 18. Makino H et al., PLoS ONE, 2013. 8(11): p. e78331. 19. Shao Y et al., Nature, 2019. 574(7776): p. 117-121. 20. Wampach L et al., Nat Commun, 2018. 9(1): p. 5091. 21. Lay C et al., BMC microbiology, 2021. 21(1): p. 191. 22. Korpela K et al., Genome research, 2018. 28(4): p. 561-568. 23. Stokholm J et al., J Allergy Clin Immunol Pract, 2016. 138(3): p. 881-889.e2. 24. Tanaka S et al., FEMS Microbiol Immunol, 2009. 56(1): p. 80-7. 24. Zimmermann P and N Curtis, Arch Dis Child Fetal Neonatal Ed, 2020. 105(2): p. 201-208. 25. Stewart CJ et al., Nature, 2018. 562(7728): p. 583-588. 26. Lundell AC et al., J Immunol, 2012. 188(9): p. 4315-22. 27. Troy EB and DL Kasper, Front Biosci (Landmark Ed), 2010. 15: p. 25-34. 28. Ta LDH et al., Gut microbes, 2020. 12(1): p. 1-22. 28 Wong CB et al., Nutrients, 2019. 11(8).
Rinnapiim kui kuldne standard imikute toitmiseks toetab terve immuunsüsteemi arengut [1–7]
Rinnapiimal on oluline roll terve seedetrakti mikrobioota ning immuunsüsteemi arengus [2–7].
Keisrilõike teel sündimine võib põhjustada probleeme imetamisega.
Teadusuuringud on näidanud, et keisrilõige on sageli seotud laktatsiooni hilinemisega emal, imetamisraskustega ning imetamise varasema lõpetamisega. [8]
Viited: 1. WHO. Infant and young child feeding, 2003. 2. Lönnerdal BJ. Nutr, 1986;116(4):499–513. 3.Pereira PC. Nutrition, 2014;30(6),619–27. 4.Agostoni C et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr, 2009:49:112–25 5.Zivkovic AM et al. Proc Natl Acad Sci USA, 2011 (15);108 Suppl 1:4653–8. 6. Field CJ. J Nutr, 2005;135:1–4. 7. Blewett HJH et al. Adv Food Nutr Res, 2008;54:45–80. 8. Hobbs A et al. BMC Pregnancy Childbirth, 2016 Apr 26;16:90
Kuidas saab mõjutada imiku soole mikrobiootat siis, kui last ei ole võimalik rinnapiimaga toita?
On erinevaid võimalusi tasakaalustada mikrobiootat varases lapseeas.
Nutricia uus sünbiootikumidega toitesegu, mis koosneb scGOS/lcFOS (9:1)-ist, Bifidobacterium breve M-16V-st, HiMO** 2’-FL-st ja immuunsüsteemi toetavatest toitainetest (LCP-d**, C-, D- ja E-vitamiin ja tsink).
Probiootikum Bifidobacterium breve M-16V (B. breve M-16V)[28] Bifidobacterium breve on tervete rinnapiimatoidul laste seedetraktist ning inimese rinnapiimast isoleeritud bakteritüvi. B. breve M-16V tüvi on valitud seetõttu, et kliinilised uuringud on näidanud selle ohutust ja tõhusust imikute seedetrakti mikrobioota reguleerimisel.
Prebiootikum scGOS/lcFOS (9:1) Prebiootikumide segu scGOS/lcFOS (9:1) on koostise, koostisosade mitmekesisuse ning funktsioonide poolest väga sarnane inimese rinnapiima HMO*-dega. Enam kui 40 kliinilises uuringus (üle 90 publitseeritud artikli) on tõestatud, et scGOS/lcFOS toetavad seedetrakti tervist ning immuunsüsteemi arengut:
• soodustades kasulike bakterite kasvu [29,30]
• takistades patogeenide kasvu [31,32]
• moduleerides seedetrakti mikrobioomi ja immuunsüsteemi [29,33,34]
• pehmendades imiku väljaheidet ja roojamise sagedust võimalikult sarnaseks tervete rinnapiimatoidul imikute omaga [29,34]
• vähendades infektsioonide riski [31,35,36]
Sünbiootikumid [13,19] Keisrilõike teel sündinud imikute toidule spetsiaalse sünbiootikumide segu (scGOS/lcFOS ja B. breve M-16V) lisamine taastab seedetrakti koloniseerumise bifodobakteritega, tagab happelise keskkonna sooles ja vähendab nahaprobleemide esinemissagedust. Lisaks aitab see ära hoida koloniseerumist kahjulike patogeenidega.
HiMO 2’-FL [37] 2′-FL on reeglina rinnapiimas kõige domineerivam HiMO** ja on spetsiifilistele bakteritele (bakteroidid) substraadiks. 2’-FL-l on tõestatud kasulik toime imikute seedetraktile ja immuunsüsteemile, mis muuhulgas blokeerivad kahjulike patogeenide kasvu seedetraktis ja vähendavad respiratoorsete infektsioonide esinemist.
Immuuntoitained LCP-d*** (DHA**** ja AA*****) mõjutavad erinevate mehhanismide koostoimel immuunsust (sh põletiku komponenti) [38,39]. Vitamiinid (C, D, E) ja tsink aitavad immuunsüsteemil normaalselt toimida [40–47].
See on spetsiaalne toode, et positiivselt tasakaalustada soole mikrobiootat.
Tasakaalus mikrobioota aitab vähendada keisrilõike teel sündinud imikute infektsiooniriski ja/või antibiootikumravi vajadust.
* Inimese rinnapiimas sisalduvad oligosahhariidid (HMO); ** Inimese rinnapiimaga identsed oligosahhariidid (HiMO); *** Pika ahelaga polüküllastumata rasvhapped(LCP); ****Dokosaheksaeenhape(DHA); ***** Arahhidoonhape(AA).
Viited: 28 Wong CB et al., Nutrients, 2019. 11(8). 29 Moro G et al., J Pediatr Gastroenterol Nutr, 2002. 34(3): p. 291-5. 30 Knol J et al., 2005. 40(1): p. 36-42. 31 Bruzzese E et al., Clin Nutr, 2009. 28(2): p. 156-61. 32 Knol J et al., J Pediatr Gastroenterol Nutr, 2003. 36(4): p. 566. 33 Miqdady M et al., Pediatric gastroenterology, hepatology & nutrition, 2020. 23(1): p. 1-14. 34 Boehm G and G Moro, J Nutr, 2008. 138(9): p. 1818s-1828s. 35 Arslanoglu S et al., J Nutr, 2007. 137(11): p. 2420-4. 36 Chatchatee P et al., J Pediatr Gastroenterol Nutr, 2014. 58(4): p. 428-437. 37 Salminen S et al., Nutrients, 2020. 12(7). 38 Costantini L et al., Int J Mol Sci, 2017. 18(12). 39 Hageman JH et al., Curr Allergy Asthma Rep, 2012. 12(6): p. 564-73. 40 Lassi ZS et al., Cochrane Database Syst Rev, 2020. 4(4): p. CD010205. 41 Carr AC and S Maggini, Nutrients, 2017. 9(11). 42 Lewis ED et al., IUBMB Life, 2019. 71(4): p. 487-494. 43 Lee GY and SN Han, Nutrients, 2018. 10(11). 44 EFSA Journal, 2009. 7: p. 1229,34pp. 45 EFSA Journal, 2014. 12: p. 3653,9pp. 46 EFSA Journal, 2015. 13: p. 4182,9pp. 47 EFSA Journal, 2015. 13: p. 4298,9pp
Lisainfot seedetrakti mikrobioota ja immuunsuse kohta:
Seedetrakti mikrobioota ja immuunsus. – Nutricia EE
